Euroopa Liidu patent vol410.11.2010

Täna s.o 10. novembril 2010 toimub EU konkurentsinõukogu erakorraline kokkusaamine ning EU nõukogu eesotsas Belgiaga on välja pakkumas uued ettepanekud EU patendi tõlgete osas.

NB! EU ehk ühenduse patendiregulatsioon käivitub peale patendi väljaandmise otsuse tegemist Euroopa Patendiametis ehk esitatakse üks Euroopa patenditaotlus Euroopa Patendiametile, millele tehakse üks ekspertiis ning ekspertiisi tulemusena otsus patent välja anda. Seejärel on taotlejal võimalik valida, kas jätkata EP patendi kehtestamist üksikute riikide kaupa või jätkata  nn EU patendiga, mis omab kehtivust kogu EU territooriumil.

1. Masintõlge - kiirelt ja kõrge kvaliteediga masintõlge EPO ametlikest keeltes EU liikmesriigi keelde. Selleks loob komisjon vastava programmi, et kindlustada õigeaegne patendi tõlge. EU komisjon finantseerib seda programmi, et töötada välja EPOs toimiv masintõlkesüsteem. Kindel ettepanek on see, et seda rahastatakse EU eelarvest.

2. Taotlejale, kelle keel ei ole üks kolmest EPO ametlikust keelest (inglise, prantsuse, saksa) antakse võimalus esitada taotlus oma keeles. Hilisemad tõlkekulud EPO ametlikku keelde kompenseeritakse vastavalt EPO kokkulepetele liikmesriikidega läbi EPO administratiivnõukogu (Eesti esindajad seal hetkel Patendiameti peadirektor hr Matti Päts ning hr Tooma Lumi).

3. Ei ole vahet EU patendil ja Euroopa patendil kuni selle patendi väljaandmiseni, st kuni väljaandmiseni jääb taotlejale valik, kas EU patent, mis kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil või EP patent jõustatuna eraldi liikmesriikides (näiteks Türgis, Sweitsis jms) ehk kuni väljaandmiseni on EU patendil ja EP patendil üks tee ning neile kohalduvad mõlemale Euroopa Patendikonventsioon (EPC) ning selle reeglid. Tõlkekokkulepet rakendatakse siis, kui taotleja valib EU patendi.

4. Ajutine kaitse reguleeritakse EPC-ga (§67 ja 70). Kusjuures liikmesriigid võivald kohaldada seda nii, et ajutist kaitset avaldatud patenditaotluse alusel ei teki enne, kui on liikmesriigi Patendiametile esitatud patendinõudluse tõlge selle liikmesriigi ametlikku keelde. Kommentaar: selline reegel kehtib ka praegu EP patenditaotluste kohta.

5. Niikaua, kui pole kõrgekvaliteedilist masintõlkesüsteemi, tuleb taotlejal teha EP patendile, mis pole väljaantud inglise keeles ise tõlge sellesse keelde. See tõlge lisatakse EU patendikirjeldusele ning sellel on NB! ainult informatiivne väärtus, st see ei oma õiguslikku tähendust (leiutise kaitseulatus). Selline ettepanek on eelkõige vajalik kõigi, nii taotlejate kui kolmandate isikute huvides niikaua, kui korralikku masintõlget veel ei eksisteeri. Mis aga tuleb välja töötada võimalikult kiiresti.

6. EU patendile, mis on välja antud inglise keeles tuleb teha patendiomaniku valikult tõlge mõnda teise Euroopa Liidu ametlikku keelde (liikmesriikide keeled). see on vajalik selleks, et treenida masintõlkesüsteeme :-). Jällegi selline tõlge on ainult infoks. Iseenesest on selle ettepanekul jumet, sest patendiomanikul on oluliselt odavam tõlkida ühte võimalikku keelde, näiteks eesti keelde, kui teha seda kolme, nelja, viite jne keelde. Kui nüüd EP taotlus esitada inglise keeles, siis vaja teha ainult üks tõlge veel lisaks peale seda, kui patent välja antud.
Võimalus on ka see, et kui taotlus on esitatud eesti keeles ja menetluse käigus tõlgitud inglise keelde, siis hiljem kui patent on välja antud tuleb taotlejal eesti keelne tekst viia kooskõlla väljaantud patendi tekstiga ning polegi vaja tõlkekulusid rohkem teha.

7. Nüüd siis tõsisem probleem - kolmandad isikud. Lähtudes selles, et eriti väikeettevõtjad võivad kogemata rikkuda kehtivat patenti, sest selle tõlget kohalikku keelde pole, on ettepanek või õigemini sätestatud juba EU patendi reeglites, et kui tekib õiguslik vaidlus EU patendi üle, peab patendiomanik võimaliku rikkuja varustama patendi täieliku tõlkega (näiteks EU patent inglise keeles, võimalik rikkuja Eesti väikefirma, siis patendiomanik peab tegema patendi täieliku tõlke eesti keelde). Kusjuures rikkumise vaidluses kahjuraha arvestamisel võib kohus arvestada sellega, et kuni tõlke saamiseni tegutses võimalik rikkuja heas usus ning tal ei olnud põhjust arvata, et ta rikkus patenti. samuti võib kohus arvesse võtta seda, kas tegemist on rahvusvahelise kompaniiga või kohaliku väikefirmaga. Selgituseks, et suure rahvusvahelise kompanii puhul on selle taha pugemine, et ta ei teadnud, et rikub, sest polnud näiteks tõlget flaami keelde, ei aita vähendada kahjutasu.

8. Viimane selgitus/ettepanek on see, et tõlkekokkulepe hakkab tööle peale patendi väljaandmist, enne seda rakenduvad kõik EPC menetluskeele reeglid. 

Elame näeme, mis juhtuma hakkab. Esialgu tundub, et tahtmine on EU Liidul suur, sest kõlanud on ka ütlusi kuluaarides (mõned liikmsriigid kavatsevad koostada isegi kirja EU nõukogule), et kui ühisele kokkuleppele ei jõua, siis tuleb rakendada neid punkte ELiidu seadusandlusest, mis lubavad eirata üksikute liikmesriikide vastuseisu, kui see läheb vastuollu üldise koostööga hõnguga.

Tagasi uudiste nimekirja

Uudised

Ettevõtjatele: uuring uue patendisüsteemi kohta

Ajakiri Managing Intellectual Property viib läbi uurimust uue loodava patendisüsteemi kohta.

18.02.2015 Loe edasi
EAS avas arendusosaku toetuse

EAS avas toetusmeetme, mis on mõeldud ettevõtetele erinevateks eeluuringuteks uudsete toodete-, teenuste või tehnoloogiate väljatöötamisel ja intellektuaalomandi kaitseks.

29.01.2015 Loe edasi
Kliki, et näha RSS uudised Kliki, et postitada seinale Kliki, et säutsuda

Liitu meie uudiskirjaga!

Meie teenused on rahastatavad EASi innovatsiooniosaku toetusega! Võimaluste täpsustamiseks palume võtta meiega ühendust.