Värskeimad uudised

Juhime tähelepanu teenusepakkuja valikul

Tue, 24 Aug 2010 00:00:00 +0300

Viimasel ajal on tekkinud ettevõtteid, kes oma veebilehekülgedel pakuvad intellektuaalomandi kaitsega seonduvaid teenuseid - abi tööstusomandi õiguskaitse taotluste vormistamisel, patendiuuringutel jms. Ise-enesest pole selles midagi kummalist ja konkurents on igati tervitatav.

Siiski soovitame enne otsuse tegemist kaaluda, kelle poole pöörduda. Eestis on olemas kutselised patendivolinikud, kelle tööd reguleerivad patendivolinike seadus ning Eesti Patendivolinike Seltsi eetikakoodeks. Kutselised patendivolinikud on kutse saamiseks töötanud vähemalt neli aastat patendivoliniku juures või selle äriühingus, läbinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures moodustatud patendivolinike kutsekomisjoni poolt korraldatava kirjaliku eksami positiivse tulemusega ning lisaks täiendavad ennast pidevalt ametialaselt. Lisaks on ainult patendivolinikel õigus esindada kliente Patendiameti ees, vaidluste korral tööstusomandi apellatsioonikomisjonis jm juhtudel.

Mis aga on peamine, patendivolinik vastutab oma töö eest ning seaduse kohaselt on kliendi ja patendivoliniku suhe konfidentsiaalne. Siinkohal võib tõmmata paralleeli advokaatidega ehk patendivolinik on patendiadvokaat, kes tegutseb spetsiifilises valdkonnas olles selles pädev ja omab piisavat praktilist kogemust, et leida kliendi probleemidele ja muredele kõige parem lahendus. Kaitsetaotluse koostamine või esitamine võib olla küll ühekordne ja pealtnäha lihtne toiming, aga mõelda tuleb samal ajal tulevikule ning edasistele kaitsevõimalustele, taotluste/tunnistuste jõushoidmisele jne.

Siinakohal toome mõned viited informeerimaks kõiki huvilisi, kes soovivad äri-, tehnoloogia jm teadus- & arendustegevuse alaseid teenuseid kasutada koos intellektuaalomandi alaste teenustega. Vaatamata sellele, et teenuse ostmine ühest kohast võib olla tellijale mugav lahendus, ei pruugi see pikemas perspektiivis end õigustada. Intellektuaalomadi küsimused on järjest olulisemal kohal ning ettevõttele pikaajalise ja professionaalse kaitse tagamist on võimalik garanteerida vaid parimate ekspertide kaasatuse kaudu. Küsimuste ring, mis puudutab intellektuaalomandit on niivõrd lai, et paratamatult on tarvis nendele küsimustele spetsialiseerumist, millega patendi- ja õigusbürood tegelevadki.

Sellisteks teenusepakkujateks on näiteks MTÜ E-buydrawings, tundmatu teenusepakkuja intellektuaalomandit tutvustav veebilehet, tundmatud välismaised teenusepakkujad http://www.intellectualpropertyestonia.com/ ja http://www.ipestonia.com/, LSVentures, Advisio OÜ.

Kokkuvõtteks patendiuuringute ja kaitsetaotluste koostamise teemal

Patendiuuringute puhul konkreetset valdkonda tundev spetsialist võib teha väga hea üldise tehnika taseme patendiotsingu märksõnade ja ka teiste kriteeriumite põhjal. Paraku on meie kogemused näidanud, et omamata piisavaid teadmisi patendi ja patendiuuringute valdkonnast, kipuvad sellised patendiuuringud jääma, kas liialt pinnapealseks või ei täida patendiuuringu eesmärki täiel määral.
Seepärast soovitame patendiuuringu läbiviimisel lisaks antud temaatikat hästi tundvale eksperdile kaasata ka patendivolinik, kes oskab anda soovitusi, kuidas vastavalt patendiuuringu eesmärkidele kasutada ka erinevaid patendiklassifikaatoreid, tsiteeringuid, patenditaotluse menetluses avaldatud eksperdiarvamusi, patendiperekondi, dokumentide staatusi ja taotluste prioriteedi-, esitamise-, avaldamise-, patendi väljaandmise kuupäevi ning oskab soovitada sobilikke andmebaase.

Kaitsetaotluste koostamise ja esitamise alase nõustaja valikul soovitame lähtuda sellest, millised kogemused on nõustajal nii Eesti kui välisriikide patenditaotlustega, Euroopa ja rahvusvaheliste patenditaotlustega. Patenditaotlemise protsess kestab aastaid ning kaitsetaotluse esitamisel tuleb ka mitu aastat ette mõelda. Samal ajal peab patenteerimisstrateegia ühtima ettevõtte äri- ja arenguplaanidega, kus ja millal kaitsetaotlusi esitada ning et patenditaotlemisega seonduvaid kulutusi saaks planeerida taotlejale sobivaimal viisil.

Ettevaatust! Domeenikaaperdajad juba tegutsemas

Wed, 14 Jul 2010 00:00:00 +0300

Jätkuvalt domeenireformist. Nii nagu sai kirjutatud, et praegune domeeninreform soodustab registreeritud kaubamärkide kaaperdamist, on juba reaalsed juhused olemas.

Soovitame registreeritud kaubamärgiomanikel kindlasti kontrollida .ee domeenide nimekirjast, kas:

- pole registreeritud kaubamärk registreeritud kellegi teise poolt domeenina;
- tõsiselt mõelda kaubamärgiga sarnase domeeni registreerimise üle;
- esitada avaldus domeeni registreerimiseks;
- valmistuda domeenina registreeritud kaubamärgi tagasivõtu lahinguks.

Hetke teabe põhjal on EIS poolt domeenivaidluste vahekohtu reglement välja töötatud ning nad loodavad vahekohtu käivitada augustis.

Euroopa Liidu patent

Wed, 07 Jul 2010 00:00:00 +0300

Kui eelmise aasta lõpus Euroopa Liidu liikmesriigid deklareerisid, et Euroopa Ühenduse patent on vajalik ja igati tervitatav, siis eraldas vastavate ettevalmistustega tegelev komisjon tervikpaketist nn tõlkimisega seonduva.

Üldteada tõsisasi on, et väljaantud Euroopa patendi (Euroopa Patendikonventsioon) jõustamise kulud on väga suured. Näiteks EL komisjoni uuringute põhjal maksab EP jõustamine 13 riigis keskmiselt 20000EUR (ca 313 000kr), millest ligi 14000EUR (ca 220 000kr) on seotud tõlkimisega. Oleme abistanud patendiomanikke EP patentide jõustamisel ning võime kinnitada, et tõlkekulud on suured - suurimad kulutused olid meil Hispaanias ja Rootsis, kus tasu 100 sõna tõlkimise eest küündis kuni 25-28EUR. Vaatamata sellele, et 01.maist 2008 hakkas kehtima nn Londoni lepe, on sellega ühinenud ühel või teisel moel ainult 15 EPC riiki.

Nüüd on EL komisjon tulnud välja konkreetsete ettepanekutega, kuidas liikuda edasi EL patendi keeleküsimusega. Arutelul olid kaalumisel 4 varianti:
1) EL patendisüsteem ainult inglise keelsena;
2) EL patendi menetlus (esitamine, väljaandmine, avaldamine) ühes kolmest EPO ametlikus keeles - inglise, saksa, prantsuse;
3) EL patendi menetlus valik 2 järgi, aga nõudlus tõlgitakse nelja enim räägitavasse EL keelde (siin mõeldakse lisaks kolmele keelele hispaania keelt, seni on hispaanlased olnud vastu tõlgete kaotamisele kõige rohkem);
4) EL patendi menetlus valiku 2 ja 3 järgi, kuid nõudlused tõlgitakse kõikidesse EL keeltesse (siin mõeldakse eelkõige masintõlke kasutamist.

EL komisjoni eelistus on valik 2, kuna sellega kaasnevad kõige väiksemad kulud. Milline on siis komisjoni ettepaneku sisu?

Peale EL patendi avaldamist ei nõuta edasisi tõlkimisi. EL patendi tekst, mis on ühes ametlikus EPO keeles, on autentne tekst. Vaidluste korral peab patendiomanik võimaliku rikkuja nõudel ja valikul esitama teksti tõlke selles EL liikmesriigi keeles, kus rikkumine aset leidis või milles paikneb väidetav rikkuja. Patendi kehtivuse vaidlustes peab patendiomanik esitama tõlke kohtumenetluse keelde. Kõik tõlkimisega seotud kulutused kannab patendiomanik.

Iseenesest mõistlik ettepanek, mis samas tähendab seda, et näiteks väike Eesti firma asudes tootma tema arust huvitavat tehnilist lahendust ei pruugi hoomata täielikult näiteks saksa keeles välja antud EL patendi sisu ja kaitseulatust muutudes tahtmatult võibolla rikkujaks. Samuti hakkab vaikselt võibolla ära kaduma eesti keelne oskussõnavara.

Teisalt olles abistamas patenditaotlejaid ja patendiomanikke EP patendi ja hiljem loodetavasti EL patendi menetlemisel on jällegi kulude vähendamine tõlgetele igati tervitatav.

Riigiloiv

Fri, 02 Jul 2010 00:00:00 +0300

Eurole üleminekuks ettevalmistamisel on avaldatud uus riigilõivuseadus.

Uued Patendiameti toimingutega seotud riigilõivude numbrid sisaldavad lisaks täiseurodele ka eurosente. Näiteks riigilõiv patenditaotluse esitamise eest saab olema 1. jaanuarist 223,69 eurot. Sellega paistab Eesti jällegi silma, sest üldiselt on teiste riikide riigilõivud täiseurodes. Selline lähenemine annab alust arvata, et lähitulevikus võidakse tööstusomandi valdkonda puudutavaid riigilõivusid korrigeerida ning tavaliselt toimub see suurendamise suunas. Patendiameti, patendivoliniku kutsekomisjoni ja tööstusomandi apellatsioonikomisjoni toimingute eest tasutavate riigilõivude kohta vaata §§148-175.

Domeenireform

Wed, 30 Jun 2010 00:00:00 +0300

Hetkel kättesaadava teabe põhjal on uuele domeenikorrale ülemineku tähtajaks välja pakutud 5. juuli 2010.

Mida siis tegelikult uus korraldus kaasa toob?

1. Eesti domeeni .ee haldamise võtab EENETilt üle Eesti Interneti Sihtasutus SA.
2. Kõik olemasolevate domeenide omanikud peavad 6 kuu jooksul sõlmima lepingud EIS poolt akrediteeritud registripidajaga, et mitte domeeni kaotada.
Kui seda ei teha, siis kustutatakse peale teatud menetlust lõpuks domeeninimi registrist ning see muutub vabaks.
3. Eraisikud saavad registreerida .ee lõpulisi domeeninimesid.
4. Ühel isikul (juriidiline, füüsiline) võib olla 1+n domeeninime.
5. Domeeni haldamise eest tuleb tasuda aastamaksu registripidajale.
6. Välismaalased saavad samuti registreerida .ee lõpulisi domeeninimesid.

Lisaks:

1. Domeeninimed muutuvad veelgi rohkem kaubaks, neid hakatakse müüma-ostma.
2. Firmad peaksid tegema ülevaate oma domeenidest ning mõtisklema, milline domeen võiks veel olla atraktiivne minu äris.
3. Olemasolevate kaubamärkide omanikud peaksid samuti kaaluma, kas mitte registreerida kaubamärk domeeninimena samuti, et välistada kaubamärgiga sarnase domeeninime "kaaperdamist".
Kahjuks ei ole hetkel üleminekul uutele reeglitele sisse toodud nn "sun rise" perioodi, mille jooksul oleks olemasolevate kaubamärgiomanikel eelisõigus kaubamärgiga sarnase domeeninime registreerimiseks teatud aja, näiteks 3 kuu jooksul.

Nagu on selgunud küsitlustest ei ole veel päris paljud kursis uutele reeglitele üleminekuga seetõttu oleme valmis nõustama ning konsulteerima teid.
Hoiame huvilisi jätkuvalt kursis domeeni reformiga.

Kohtuvaidlus - kasuliku mudeli tühistamine

Mon, 21 Jun 2010 00:00:00 +0300

18. juunil 2010 tegi Tallinna Ringkonnakohus teatavaks kohtuotsuse ühes tavapäratus kohtuvaidluses kasuliku mudeli tunnistuse tühistamises, milles üheks pooleks oli patendivolinik. Kui Riigikohtusse edasikaebamise aeg möödas, siis avaldame kodulehel pikema arutleva artikli, miks ja milleks selline kohtuasi tekkis ning mida on selles õpetlikku. Seniks aga on huvilistel võimalik avaliku kohtuotsusega tutvuda siin.

50000 krooni toetust intellektuaalomandi alaste kulude katteks

Mon, 31 May 2010 00:00:00 +0300

Viimane võimalus kasutada intellektuaalomandi alaste kulude finantseerimiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) innovatsiooniosaku toetusmeedet. Vastavalt EASi kodulehel oleva info kohaselt kestab antud programm veel vaid käesoleva aasta lõpuni. Programmi eelarve on 15 miljonit krooni, millest suurusjärgus ca 3,5 miljonit veel välja jagamata.

Kuni 50000 krooni toetust on võimalik taotleda:

- patendi-, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse alase õiguskaitse nõustamiseks;
- patendi-, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse alase uuringu ja infootsingu teostamiseks;
- patendi taotluse, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse registreerimistaotlue koostamiseks ja esitamiseks.

Meiega lepingu sõlmimisel aitame teil koostada projekti plaani ja innovatsiooniosaku taotluse tasuta! Seejuures aitame välja selgitada, kui põhjalik taustauuring oleks vajalik teostada teie arendusprojekti raames ning milline võiks olla sobivaim intellektuaalomandikaitse strateegia teie ettevõttele.

Infopäev "Intellektuaalomand väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes"

Thu, 22 Apr 2010 00:00:00 +0300

27. aprillil toimub seoses ülemaailmse intellektuaalomandi päevaga infoseminar Tartus Atlantise konverentsisaalis. Infopäev algab kell 11.00 ja kestab kuni 15.45.

Täpsemat infot vaadake Tartu linna kodulehelt - infopäev. Üritus on tasuta, aga oodatakse eelnevat registreerimist.

Pean infopäeval väikese tutvustava loengu pealkirjaga "Patendiomaniku vs teiste õigused – kas kilbiga või kilbil". Püüan teha põgusa ülevaate õigustest, mis üldse olemas/tekivad, kui asutakse raskele, käänulisele ja huvitavale kaitsmise teekonnale. Kohtumiseni! Margus Sarap

Koolitus Saaremaal

Wed, 07 Apr 2010 00:00:00 +0300

8. aprillil toimub Saaremaal Kuressaares Arensburgi hotellis, Lossi tn 15 tööstusomandi alane koolitus vt www.seliit.ee, kus loenguga esineb samuti Margus Sarap.

Patentide eest ei küsita enam raha.

Thu, 01 Apr 2010 00:00:00 +0300

Alates sellest aastat ei ole vaja enam patentide eest maksta. Ülemaailmaliselt otsustati, et pole mõtekas enam patentide eest raha võtta.

Uus koduleht avatud

Sat, 20 Mar 2010 00:00:00 +0200

Oleme pikalt planeerinud ja mõelnud, mida võiks üks patendi lehekülg pakkuda. Nüüd aga ei ole vaja enam oodata, kavataseme natuke tavasid kohanda ja uuendada neid 21 sajandisse.